pühapäev, 14. aprill 2024

Saatuse sõrm

 ...

Sõin kõhu korralikult täis. Ma alati... et kui juba, siis korralikult. See käib muidugi konkreetselt söömise kohta ;) 

Sõin, aga ikka oli tunne, et midagi oleks nagu puudu! Siis tuli meelde see šokolaaditükikestega küpsiste pakk, mis ma enda eest kõrgele köögikappi peitsin. Mõtlesin, ühe võin ma ometi endale lubada! Aga kui kätte saamiseks upitama hakkasin, kukkus kõrval olev teepakk mulle peaaegu pähe. 

Tundus kuidagi saatuse näpuviibutuse moodi, igatahes küpsise saamisest ja söömisest ma loobusin. 

Aga hing ei andnud rahu. Mul üks pakk eriti mõnusat lemmikut pehmikut külmkapis, panin grilli sooja ja kaks viilu sisse. Ise läksin korraks midagi teisest toast tooma. Mida, ei mäleta. Unustasin selle kohe, kui juba tagatoas olin. Pehmikud unustasin ka, ja võileivagrilli. Meelde tuli alles siis, kui mõnusat kõrbenud kuiviku lõhna hakkasin tundma. 

Lõhn oli normaalne, maitse kibedavõitu. Nii et söömisest ma loobusin. 

Võtsin sedagi kui märguannet, tegin tassi teed, nüüd vaatan telekat ja hoian end vaos, et mitte küüsi närima hakata!



...

reede, 12. aprill 2024

Mõtetelugeja

 ...

Sammulugeja mul juba on, aga täna selgus, et kuskil varjatud kujul peab olema ka mõtete lugeja. 

Arutlesin mina hommikul iseendaga, pesu masinasse pannes, et kurask, äädikas jäi eile ostmata. Meie vesi on selline nadivõitu, aeg-ajalt kasutan äädikat. 

Aga pole hullu, järgmisel nädalal jälle poering*, küll ma siis ostan. 

Paar tundi hiljem, kui kvaliteetaega** nautisin, hakkas arvuti mulle kiiremas korras infot jagama! 



Aga miks pakutud kaup just vene turult... ilmselgelt mõtlesin ma eesti keeles. Isegi dialoog tekkis ju eestikeelne. Ilmselt siis läbi tõlkemehhanismide.

Hakkasin huvi tundma.

Mida kõike!

Jaapani teadlastel õnnestus pildiloomise tehisintellekti Stable Diffusion ja ajulainete skannerit ühendades luua masin, mis ennustab pilte, millest inimene mõtleb. Tulemused on üllatavalt täpsed. 06.03.2023

Tuleb vist mõtlemine lõpetada!

...

* Sellest peaks muidugi eraldi kirjutama, kuidas ma Maximas tühja ostukäruga läbi iseteenindus-sektsiooni välja tulin, aga pärast Coopi poes ikka olin sunnitud kassapidaja tööd tegema.

** Naerukoht... kes murelikult luges

...

esmaspäev, 8. aprill 2024

Lindude joonistamise päev

 ...

Päev, mis julgustab loovust. 

Rahvusvaheline lindude joonistamise päev... tegelikult esimest korda juhtusin lugema, ja seda täiesti juhuslikult.

Päeval on lugu, mis nukralt ilus.

See lugu siin

Ei saa jätta märkamata.



Kui aus olla, ma joonistasin need linnud paar päeva tagasi, aga siis ma veel ei teadnud, et pole õige aeg.

See ei ole ametlik püha, aga see on päev, mis annab võimaluse tunda rõõmu lihtsatest asjadest. Nii ma lihtsalt täna kirjutasin. 

...

laupäev, 6. aprill 2024

Kahtlane kollane pulber

 ...

Kui uus Eesti eurolaul räägib narkootikumidest, millest mehed muhvigi ei tea, siis ma räägin tundmatust kollasest pulbrit, millest ma ka mitte midagi pole teadnud. Nojah, nimi on muidugi tuttav, aga tarbinud ma ei ole. Vähemalt teadlikult mitte. Selline ettevaatlik mina.

Aga kuna internet on tuntud mõtete lugeja, ja mina ükspäev sõin tatraputru ja mõtlesin, et hakkab juba veidi ära tüütama, on mul nüüd igasuguseid huvitavaid pakkumisi tulema hakanud.

Üks pakkumine oligi see kahtlane kollane pulber.

Tatrapudru maitset ja aroomi saab parandada kurkumi abil

Tekitas huvi. Ega ma pole kunagi mõelnud, mis see kurkum endast kujutab, nüüd olen palju targem. Iseasi, kas kõik see hea, mis tema kohta kirjutatakse, ikka tõsi on, aga täna proovisin pudru ära. Täitsa huvitav tuli välja.

Mõned targad mõtted noppisin tarkadest juttudest. Kas uskuda või mitte, igaühe enda otsustada. Aga tore on teada :) 

Ja tegelikult andis ta toidule päris omapärase hea maitse ka.


Kurkum omab valuvaigistavat, põletikuvastast ja immuunsüsteemi tugevdavat toimet.

On kasulik luudele ja liigestele.

Mõjub hästi seedesüsteemile ja südame-veresoonkonnale. Tugevdab veresoonte seinu.

Alandab kolesterooli taset.

Leevendab depressiooni.


Kasutamisel on soovitav lisada veidi õli ja pipart, aitavat kasulike ainete omastamisele kaasa. Soovitav kogus* umbes pool teelusikatäit päevas, lisatuna kõikvõimalikele erinevatele toitudele ja jookidele. Ma pole kindel, et pipar igale poole sobib...




India kurkumpiim

1 tl kurkumi, 3cm ingverit, jupike kaneelikoort, pisut kardemoni, 3 musta pipratera

valada peale 2 klaasi piima, kuumutada keemiseni

lasta veidi aega tõmmata

lisada mett 

juua klaas või kaks päevas


* no mina arvan alati, et vähem on parem ;)

...

reede, 5. aprill 2024

Vingu-Viiul

 ...

Mina muidugi ise ei arva, et ma vingun. aga ilmselgelt olen ma vähemuses. 

Eile näiteks... läksime tuttavasse hubasesse söögikohta nälga leevendama... ja miski ootamatu sisesunni ajel küsisin teenindajalt, kas teie teine uks on lukus või saab sealt ka sisse. Tean, et suvel see võimalus on. Lihtsalt tundub kuidagi ebaõiglane, kui liikumispuudega kaaslane keeldub sööma tulemast, sest uksepakk on liiga kõrge. 

Mitte küll teisel uksel.

Napp vastus, et teine uks ei ole kasutusel. 

Söömas me käisime, olime selles ajavahemikus 50% klientidest, aga kui juba lahkumas, tuli kepiga vanaproua, kel kõndimine vilets. Polnud temal selle paku ületamine grammigi lihtsam, kuigi toeks noore kaaslase küünarnukk. 

Teenindaja kahjuks ei näinud. 

Söögiaega vürtsitasin numbritega... vaatasin üle oma 15 min varem saadud ostutšeki. Ma pole veel end vabastanud harjumusest kaupa letile ladudes peas hinnad kokku liita, et siis vastavalt tulemusele rõõmustada, uhkustada, kahtlustada, imestada. See teele jäänud poe arve pani mind imestama, minu arvutuste põhjal 10 ringis, aga maksta tuli 13+ eurot. Ma ei tea, miks ma kassa juures tšekki üle ei vaadanud, tavapäratult väike ostukorv, oleks vea kohe avastanud. Seda enam, et imestada ma nagunii juba jõudsin. 

Hiljem, arvele pilk peale ja asi oli selge.

No mu kulinaarialetist ostetud kaalukaup (hinnaga 3.38) praekala oli kaks korda läbi löödud. 

Kaasa küll kahtles (ja lubas igaks juhuks auto käima jätta ;), kas mul on mõtet tund-poolteist hiljem küsima minna, aga olin parasjagu sellises "küsin viisakalt-ilmsüütult-kohtlase-moega ebameeldivaid asju" meeleolus. 




Üsna loogiline küsimus ka, ilmselgelt ma ei ostnud kaks korda 282g praetud kala. 

Keegi vastu ei vaielnud, kassas tehti tehing, raha sain tagasi.

Kaasale lubasin, et ostan talle selle eest 2 purki tema lemmikut Saare Taar. Tuleb ehk teinekordki minuga sööma ja sõitma ;) 

Ja lõpuks, ma ju ei kauple kahjudega! Ikkagist kokkuhoitud raha, pole kahju laristada ;) 

8 sendiga jään veel kasumisse!

...


teisipäev, 2. aprill 2024

Leedi Kaaga

 ...

#poolelijäänud*

#pealtkuulatud kõnelusi


Nimed veidi muudetud, sest pere on tuttav, aga mitte päris oma. Nii et parem kaudselt rääkida ;) 

Tegelikult lähen sissejuhatuses natuke ilukirjanduslikuks. 

Või pigem ainult ilu, mitte kirjanduslik ;)


Suur pere, mitu last. Ja lapsi ühendab C täht. No näiteks Cardo, Carola ja Carmen. Kui sünnib pesamuna, otsustasid lapsevanemad, et kaua võib, ja panid poisile ilusa eestipärase poisslapsenime Karl.

Edasi läheb lugu #elustenesest.

"Mis lapse nimeks saab?" küsivad lähedased. Et märku anda traditsioonide muutmisest, on vastus koos selgitusega. "Karl. K-ga".

Pole viisakas oma arvamust hakata avaldama, loogiline ju. Kuidas kõlaks küsimus, et oi mis imelik nimi, kus te selle peale tulite. Aga omaette peamurdmist oli küll. 

Karl Kaaga? Carl Gaga? Kas mingi seos Lady Gaga`ga? 

Küsiks otse, aga pole äkki viisakas?


28.03.24


Pidulauas kuulsin. Oli päris lõbus ;)


* Mustanditest leitud lugu. 

Mul on mustandites 344 pealkirja, mõne taga on lugu, mõne taga foto, mõnes on mingi copy/paste infokild. Ilmselt peab koristustöid tegema hakkama. Õnneks siin pole konteinerit vaja... 

3 aastat tagasi oli mul veidi üle 200 mustandi. Ära viskamine ei kuulu mu tugevamate külgede hulka!

...

pühapäev, 31. märts 2024

Pühapäevane Päewaleht

 ---

Pühapäevane... kõlab veidi veidralt?

Vähe sellest, Päevaleht ja paberil??

Aga on kuidas on või oli kuidas oli, igatahes vanaisa sellel 1937. aasta fotol loeb just pühapäevast ajalehte.

Aitäh fb-kaasteelisele, kes täpse kuu ja päeva tuvastas, mina pakkusin vaid aastaarvu.



Olen seda pilti oma blogis varem näidanud, seda ajal, kui veel Päevalehe tellija olin. Tegelikult polnudki see niiväga ammu. 

Aga 1937. aasta juunis ilmus Päewaleht igal pühapäeval. Igal muul nädalapäeval muidugi ka, vaid erilised 23. ja 24. juuni jäid vahele.

Vanaisa loeb pühapäevast lehte, mis ilmus 6. juunil. Kui juba leht tuvastatud ja Digarist üles otsitud, pean ikka ise ka lugema! 

Hetkel on vanaisal käes just see leht ja see artikkel.




Wanametalliga rannakaitset ehitama. Kogutakse vanametalli, mille müügist laekuv raha rakendatakse rannakaitse-laevastiku välja ehitamiseks.

Lisaks laekus rahva poolt annetusena 320 000 krooni, eesmärk ikka riigikaitse: uue sõjalaeva ehitamise alustamine. 

Riigivanemale anti üle ka 40.000 kr relvade muretsemiseks allweelaewade häwitajale.

Lugu rannakaitse korraldamisest võtab enda alla veerandiku esilehest.

...

Mina lappasin kogu lehe läbi. Viimaselt (kaheksandalt) leheküljelt leidsin kultuuriuudised, nende hulgas "Estonia" teatri mängukava.




Nielseni ballett "Lakshmi" ja katkeid balletist "Pähklipureja" (alandatud hinnad) pühapäeval, 6. juunil

Beneši operett "Haljal aasal" (harilike hindadega) esmaspäeval, 7. juunil

Abrahami operett "Džaina", viimast korda teisipäeval, 8. juunil

Ikka aasta 1937.

...

See mängukava tuletas meelde Anneli mõne päeva taguse jutu "Estonia" teatri primadonnast Gerda Murrest, kelle traagiline elusaatus lavalaudadelt tõukas ja sundis teda 17 pikka aastat veetma Venemaa vangilaagrites. 

1940nda viimasel õhtul toimus (või pidi toimuma?) "Nahkhiire" esietendus, mis jäi näitlejanna viimaseks tööks teatris. Tegelikult ta esietendusele ei jõudnudki, sest juba enne seda toimus arreteerimine ja algasid ülekuulamised Pagari tänaval.

...

Pikki aastaid ei ilmunud Gerda Murrest ajakirjanduses mingit infot. Vaid väliseesti meedias mõned mälestuskillud ja meenutused. 

Ei saa jätta märkamata, et ka ajaleht "Välis-Eesti", kus Gerda Murret on nimetatud, ilmus pühapäevasel päeval. See ajaleht ilmuski vaid korra nädalas, pühapäeviti, vähemasti ajavahemikus 1945 -1953.

Pühapäev, 24. detsember 1950.

Mustad olid 1940. aasta jõulud, mustad nii looduslikult kui ka hingeliselt. Vaid üksikutes kohtades maal kattis õhuke konar raskelt kannatavat pinda. Esimene jõulupüha kujunes suureks külaskäimise päevaks. Mitmed mäletavad, et inimesed rändasid ühest majast teise jõulusid pühitsema. Tunti suurt tungi mõtete vahetamiseks usaldavate inimeste keskel. Kõnelustes avaldus kuhjuv viha enamlaste korra vastu, jõululaulude kõrval lauldi isamaalisi laule. Klaase tõsteti iseseisva Eesti ja rahvaste vabaduse terviseks, lasti elada oma riigimeestel ning sooviti surma maa ja rahva äraandjatele.



Väike lõik ka Gerda Murrest. 

... Ent seda ei teatud siis, ei teatud ka veel uue aasta eelõhtul, mil Gerda Murre "Nahkhiire" etenduselt viidi ära teekonnale, millelt ta enam iial* tagasi ei pöördunud.

Sellised mõtted siis pühapäevases ajalehes, detsembris 1950. Kodust kaugel.

Ometi, Gerda Murre tuli tagasi Eestisse, aga sinna läks veel päris mitmed aastad. Ei kujuta ette, kui pikad võisid olla päevad, nädalad ja kuud, olles vägivaldselt viidud ja kinni hoitud kuskil Venemaa õuduslaagrites.

Pikk lugu tema elust ja saatusest on väljaande "Kultuur ja Elu" 2002 aasta numbris.

...

See oli nüüd selline vahele- ja kõrvalepõige, edasi lähen tagasi ajalehe juurde, mida vanaisa loeb.

Suvel 1937 toimub "Estonias" etendus, kus Gerda Murre kaasa mängib. 

Abrahami operett "Džaina", viimast korda, teisipäeval 8. juunil.

Tegelikult oli nii, et paar kuud varem, 4. märtsil 1937 mängis G.M. seda rolli "Estonias" külalisena, ja samal õhtul kutsus teatri juhtkond ta tööle oma teatrisse.

...

Kui veel lehte sirvida... peab tunnistama, et ärevad ajad Euroopas andsid endast juba 1937. aasta suvel märku. Pikk artikkel Hispaania kodusõjast leheküljel 3.

Õhus on tunda sõjaohtu.





Ega tavaelu elamata ei jäänud, ja kes seda tagant järgi öelda oskab, kui suur see ohutunne rahva hulgas oli.

Ehk ei peakski sellest tänasel päeval mõtlema ega kirjutama. 

Aga elamata elusid** või traagilisi saatusi tühistada ei saa.


...

* 1950. a detsembris oli Gerda Murre saatus veel teadmata, vähemast välismaal.

** Gerda Murre rongis sündinud lapse saatus jäigi teadmata.

...